Mul on üks asi vaja ära klaarida. Üks asi, mis vihastab mind seaks ning seetõttu luban endale ka kesmisest emotsionaalsemat kõnepruuki.
Nimelt olen viimasel ajal sõitnud suhteliselt palju Eestimaa erinevate linnade vahet kasutades selleks bussitransporti. Tartu-Pärnu, Pärnu-Tallinn, Tallinn-Tartu jne. Ja mitte ühelgi korral pole ma näinud bussijuhti, kes sõidu ajal süüdimatult mobiiliga ei lobiseks. Et mulle meeldib istuda esipingil, siis sellest ka minu võimalus kõnealust statisitkat teha (seega: telefoniga sõidu ajal mölisevate bussijuhtide osakaal esialgsetel andmetel 100%), samas oli sel samal põhjusel ka parasjagu kõhe: poole ajuga maanteel sõidukit juhtiv sohver ei ole just eriti julgustav asjaolu.
Mul on bussijuhtidele selline sõnum: lõpetage see pull ära! Vastasel korral hakkan käima ringi salvestusvalmis kaamera käe otsas ning saadan videosüüdistuse esmalt teie tööandjatele ning kui ma peatselt teie vallandamisest ei kuule, siis ka politseile. Tõepoolest, aitab reisijate eludega mängimisest, enda omaga võite teha mis tahate, aga olgu see siis töölt vabal ajal.
Dixi.
Tige kodanik
september 23, 2008 kell 10:50 p.l. |
Imestada oleks liig, imestada oleks liig rumal. Ka siin ei lange meie arvamused kokku. Mulle just meeldib, kui teenindaja end mugavalt tunneb, väljendugu see siis või telefoniga rääkimises. Bussi-, rekka- ja muude sauruste juhid on nii proffid roolikeerajaid, et üks telefon neid rööpast välja küll ei vii. Reaalsusest võib pigem välja kukutada pidevast kramplikusest tekkiv monotoonsus. Kas nad mõttes luuletada tohiks või võiks? Telefonis lastele kalapulkade praadimise kohta instruktsioone jagada? Kuhuni puisus, kuhuni vabadus?
Paar päeva tagasi kogesin taas, et kui silmad kinni panen, hakkab mu hambaarst oma õega veel andunumalt lobisema. Ta tunneb ennast mu jubedaid hambaid ravides loomulikult ja mul on selle üle hea meel.
Selle üle ikka ka, et inimesed on erinevad.
september 24, 2008 kell 8:26 e.l. |
Io ajab segi siin kausaalsed seosed. Et olla proffessionaalne bussijuht, EI PEA üks käsi lahti lastele võileiva tegemist õpetama. Lisaks piisab ka Schumacherile sekundi murdosast tähelepanu hajumisest, et kraavis olla. Kraavisolekut ennast näeb nii harva, sest seda võimalust ei antagi palju rohkem, kui 1 kord elus, kas sõitjatele.
Ülekaalukalt kõige profim hambaarst, keda mina näinud olen (muuhulgas ka ülikooli õppejõud) tegutseb oma kabinetis siiamaani ihuüksinda, ilma õeta.
september 24, 2008 kell 8:32 e.l. |
istu 2 rida tahapoole ja pole probleemi ilmselt. bussijuht on ka inimene oma suhtlemisvajadustega ja sirgel trassil pole sul ka ohtu, et kuhugi võssa paneks.
september 24, 2008 kell 9:22 e.l. |
Tere talve!!! Istuge lennukis ka viimases reas ja ärge muretsege isegi siis, kui kapten tegeleb kabiinis näiteks turvaseksiga. Rongijuhtidele malelauad ja trammijuhtidele internetiühendus simultaanmale mängimiseks…
Ma kardan siin ei ole millegi üle vaielda. Sellise tolerantsiga jõuame veel kaugele…
september 24, 2008 kell 9:25 e.l. |
Halloo, Tallinn-Tartu mnt juhtub Eestis kõige rohkem õnnetusi, selleks ei pea bussijuht ise mitte midagi tegema, et õnnetus juhtuks. Piisab hooletust rekkajuhist v mõnest muust tegelasest, kelle elu mõte on teha möödasõitu. Kuid bussijuhil võib-olla on võimalik õnnetust ära hoida, kui ta on keskendunud.
Ise nad on sellise elukutse endale valinud, suhelgu tööst vabal ajal palju kulub.
“Proff” bussijuht: http://www.youtube.com/watch?v=lGNg2ArnYX4
september 24, 2008 kell 1:33 p.l. |
Liiklusseaduse paragrahv 9 lõige 4 ütleb järgmist:( 4) Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul. Ehk siis asulavälisel teel on mobiiltelefoni kasutamine lubatud. Ja seda kõikide sõidukite juhtidele.
september 24, 2008 kell 2:15 p.l. |
Kuule Ain, ära demagoogitse, sõidu ajal käsi mitte vabaks jätva seadmega telefoniga rääkimine toob kaasa rahatrahvi ükskõik millisel teel. Räägime parem sellest, et see trahv peaks olema palju suurem. Inimeste põhiõiguste ja kohustuste vahelise tasakaalu paika panemiseks selles küsimuses ei tohiks olla tarvis pöörduda õiguskantsleri poole, terve mõistus võiks appi tulla. Ehk tuleb.
september 24, 2008 kell 2:55 p.l. |
Ainil on òigus, kòik vòivad asulavàlisel teel mobiiliga rahulikult rààkida.
september 24, 2008 kell 3:55 p.l. |
Teeme siis paar loogilist tehet:
1. Juhul kui Ainil on õigus, sellisel juhul on miskit väga mäda.
2. Juhul kui Ainil on õigus, sellisel juhul on mul see au olla sedavõrd naiivne, et pidada kõne all olnud liikluspraktikat perverseks.
3. Juhul kui Aainil on õigus, sellisel juhul tuleb muuta asjaolusid nii, et Ainil enam ei oleks õigus.
september 24, 2008 kell 5:14 p.l. |
Ainil on tõepoolest õigus ning ma arvan, et ei ole ka mingit põhjust, miks tal ei võiks õigus olla. Kui sõidu ajal tõesti mingi kriitiline olukord peaks juhuma, viskab juht niiehknii telefoni automaatselt käest ära. Pealegi, olles ise juht, tean öelda, et kui liikluses tekib olukord, mis nõuab kõrgendatud tähelepanu, siis see tähelepanu ka liiklusele läheb. Pigem jäetakse telefoniga rääkimine järele ning ühel hetkel avastatakse, et hoopis telefonivestluses viimastest lausetest ei mäletada midagi.
september 24, 2008 kell 6:52 p.l. |
Irf, nende kommentaatorite suhtumine, kes autoga sõites ilmselt ise pidevalt mobiiliga lobisevad ja nüüd üritavad kangesti oma käitumist õigustada, on ka põhjuseks miks ma eelistan pigem rongiga sõita ja jala käia
september 24, 2008 kell 8:47 p.l. |
Küll võin ma üks rõõmus inimene olla, kuulitõukaja, et ei ela sellistes juhamkatest ümbritsetud maailmas, kus keegi tõesti arvab, et teenindamisse vabamalt suhtumine tagab teenindaja professionaalsuse või hambaarsti profesionaalsuse põhjuseks on harjumus õeta toimetada. Sul võib küll piinav olla elada keset jobusid, kes kõike pidevalt sassi ajavad, oh.
Tegelikult räägime ju sellest miks ja millise hoiakuga teenindajaid tahame näha. Ja miks. Ma näiteks olen täiesti vastu sellele, et mind teenindavat inimest hakkab keegi süüdistavalt ja kaameraga ruineerima.
Ja nagu alati on küsimus määras. Ja nagu alati, on seda võimatu mõõta.
Hmm, Julian, ma näiteks juhtisin autot viimati üle kümne aasta tagasi ja paari kilomeetri ulatuses ning olen oma kihelkonna tõsisemaid jalamehi.
september 24, 2008 kell 11:30 p.l. |
Parampapaa, rääkides teeninduskultuurist, siis ma küll ei taha näha bensuka töötajat, kes tanklas suits hambus ringi patseerib, tundes ennast jõle vabalt. Ega ka poes müüjat, kes hoolimata kilomeetripikkusest järjekorrast kassas ennast mõnusalt tunneb mõne oma sõbranna v kaasmüüjaga pläkutades.
Mugavus on alati kellegi arvelt, erinevus siinkohal aga selles kellele töö eest makstakse ja kes maksab. Ja btw, bussi teema juurde tagasi tulles ei ole jutt isegi enam mugavusest vaid riskist kliendile.
september 25, 2008 kell 6:53 e.l. |
Milles siis jama. Oli ehk kehv tuju päevade kaupa bussis loksumisest vms? Inimene saab oma tööga hakkama, pole vaja talle turja karata mingite pseudoprobleemidega, mille eesmärk on varjata mingit isikliku tühjust või depressiooni. Vapra blogisõduri jutust koorub välja tühi huiamine, pealegi on väljaspool asulat moblaga rääkimine täiesti lubatud tegevus ja seega digikaameratega vehkimine ja ähvardamine teeks aktivistist veel hullema klouni. Puhtakujuline psühholoogiline probleem, kui inimesed üritavad oma miskitpidi haavatud ego boostida millegi/kellegi kallal siunamise arvelt. Teenindussektor ja liiklus on pseudoprobleemide treialitele muidugi lõppematu inspiratsiooni allikas. Tegemist on nii igapäevaste ja (pealtnäha) elementaarsete teemadega, et igasugustel wannabe-kõiketeadjatel on lihtne oma “kaalukat” arvamust avaldada. Niikaua kui on selliseid rohkem kui üks, kiidetakse üksteisele kaasa ja tühikargamisel pole lõppu näha.
september 25, 2008 kell 8:33 e.l. |
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12988858, palun vaadake §9 p4. Kuid see on ainult seaduslik pool. Külla aga ei selgita see kuidagi ebaviisakat kõvahäälset mõttetut loba üle bussi (ja seda mitte ainult bussijuh poolt). Kuid mõistuse piires ja võimalikult delikaatselt- eks me räägi ju isegi töö ajal oma isiklikke asju. Ning võrdlus kassapidajaga on pisut kohatu: kasvõi Tartu ots kestab ca 2,5 tundi. Bussijuht peab kogu selle aja tööd tegema, kassapidajal on aga ette nähtud tunnis teatud hulk minuteid puhkepausi, millise aja jooksul on tal võimalus omad kõned ja muud vajalikud toimingud ära pidada või siis lihtsalt sirutada. Bussijuhil seda võimalust ei ole.
september 25, 2008 kell 1:44 p.l. |
Kontorirott on ilmselt alfaisane (või siis -emane), kellel on vaja iga hinna eest määratleda, kes “on” ja kes alles tahab olla (anglitsismid mulle ei meeldi)
Aga tegelikult on selline nägelemine teemast mööda rääkimine. Kui nüüd kõigest hoolimata lugupidavalt vastata, siis ilmselt lähevad meie arvamused se teemal gardinaalselt lahku.
Ma arvan ühel päeval me – s.t. Eesti ühiskond – jõuame selleni, et kujuneb ja hakkab arenema ühistranspordi praktikaid ja häid tavasid arendav vabaühendus ning eks me siis avalikkuse toel ja nõul saame teada, kummal meist viimaks õigus hakkab olema (olen sel teemal kirjutanud väikse nupu mujal:http://www.greengate.ee/?page=4&id=3591).
November 24, 2008 kell 2:53 p.l. |
Gardinaalselt? (:
Iseenesest soovitan 1) võimaluse korral mitte kolada linnade vahel nii palju, et närv mustaks läheb, 2) vajadusel ja võimalusel sõita bussi asemel rongiga, 3) kui rongi pole, aga siiski vaja ilmtingimata sõita, mitte istuda esimesse ritta, kui seal närv mustaks läheb. Ma ise toimin neist põhimõtetest lähtudes.