Tere hommikust. Mis te arvate, mis tunne see selline on, kui parajasti Edinburghi ühe supermarketi aedvilja leti ääres kõige suuremat ja pringimat saadavalolevat küüslauku valides kujuneb meeltes kõikvõimaliku valgusmüra, ventilaatorite undamise ja muu sagimise kiuste vastupandamatu kehalisvaimline tõdemus, et SEE KÕIK LEIAB ASET UNIVERSUMIS…? Kinnitan teile – päris hea tunne on. Leidub inimesi, kes klassifitseeriksid selle mõnesuguseks “patoloogiliseks” “elektriliseks” “häireks” kusagil “neuronites.” Olgu neil see võimalus saada sarnane orgasm tollest klassifitseerimisaktist. Aga mina hüüan ikkagi rõõmuga: “Pidada meeles oleva aluspõhja!” Sest nimelt see tekst liputab end mu mobiili ekraanil peale sisselülitamist. Tuleb välja, et mantra mõjub.
Just selliseid hetki silmas pidades on see blog oma algust näinud. Kuna mu püsimälu on kuldkala vääriline, siis lihtsalt on vaja mõnesugust kandjat, kuhu talletada episoodilisest mälust üles korjatud värskeid muljeid. Miks mitte lihtsalt talletada oma arvuti kausta? Aga seepärast, et avalikkus seab tarvilise kvaliteedi kontrolli nõude. Laisk olen. Samuti ei usu ma, et Kõiksus mu kirju viitsiks sorteerimas käia. Seega on ainus võimalus hea teksti loomiseks riputada see saadavalolusse. Head uudishimutsemist!
